Dáidda almmolaš lanjain lea fysalaččat olámuttos buohkaide beroškeahttá agis, sohkabealis, čearddalašvuođas dahje sosiála duogážis, almmá beassangáržžidemiid haga. Dat riggudahttá beaivválaš eallima birrasa, ja sáhttá nannet gullevašvuođadovddu. Dáidda almmolašvuođas sáhttá leat buorre báikemearka, ja lea maiddái gehččojuvvon mátkeealáhusaid ja ealáhusaid oktavuođas boaittobeale báikkiin.
Dál mii várret sullii 1% huksenbušeahtas čiŋaheapmái. Mii nammadit juohke huksenprošektii čiŋahanjoavkku.
Čiŋahanlávdegottit
Juohke čiŋahanlávdegoddi galgá organiserejuvvot fágaidgaskasaččat, stáhta almmolaš báikki dáidda fágalašorgána, KORO, njuolggadusaid mielde.
Dáiddaprošeavtta organiseren galgá leat ulbmillaš ja beaktil ovttasbarggu dáfus arkiteavttaiguin, huksejeddjiiguin ja eará ovttasbargoguimmiiguin ja daid oktiiheiveheami dáfus. Dáiddaprošeavtta organiseren galgá sihkkarastit ahte geavaheddjiid váikkuheapmi ja čatnaseapmi dáidagii fuolahuvvo buori vuogi mielde.
Min Dáidda- ja kulturovdánahttin ossodaga ovddasteaddji lea lávdegotti čálli.
Go huksenhivvodaga ektui várrejuvvo hui unna oasáš čiŋaheapmái, de ii leat ekonomalaččat ulbmillaš ásahit čiŋahanlávdegotti. Mii geavahit baicca Davvi-Norgga dáiddamusea fágagelbbolašvuođa oastimis ovttas fylkkahuksenhoavddain, arkiteavttain ja geavaheddjiid ovddasteaddjiin.
Dáiddáriid barggut
Čiŋahanbarggut leat sihke ánssášahtti ja dienas dáiddáriidda. Konsuleanta- ja dáiddárdoaibma sáhttá maiddái movttiidahttit dáiddáriid riikkaoassái orrut ja ásaiduvvat. Dasa lassin lea ortnet veahkkin demokratiseremin dáiddavásihusaid dan bokte ahte dahká dáidaga olahahttin doppe gos olbmot johtet.
Ráđđeaddin ja gelbbolašvuohta
Davvi-Norgga dáiddárguovddáš (NNKS) fállá ráđđeaddima ja gelbbolašvuođa dáiddaprošeavttaid oktavuođas gieldda ja fylkkasuohkana visttiin.
NNKS lea riikkaoasi oktasaš dáiddárguovddáš ja lea oassin Davvi-Norgga kulturšiehtadusas. NNKS lea ráhkadan Dáiddaprošeavtta bagadusa, mii heive buohkaide geat barget dáidagiin almmolašvuođas.
Almmolaš dáidagiid nationála fágabirasin addá KORO fágalaš rávvagiid eará almmolaš aktevrraide, ja váikkuha máhttoovddideami fágasuorggis lágidemiiguin ja publikašuvnnaiguin.
Doarjjaortnegat dáidda almmolaš báikkiin
Gielddat ja fylkkasuohkanat sáhttet ohcat KORO prošeaktadoarjaga Báikkálaš servodatortnegis (LOK). KORO doarju prošeavttaid main leat alla dáiddafágalaš gudneáŋgirvuođat mat huksejit gelbbolašvuođa mas lea nationála sirdinárvu.
KORO addá dasa lassin doarjaga gaskkustan- ja gelbbolašvuođaovdánahttindoaimmaide mat váikkuhit eanet máhtolašvuođa ja beroštumi dáidagii almmolašvuođas.
Liŋkkat