Oahppokandidáhttaortnet lea plánejuvvon oahppu mas lea vuođđogelbbolašvuođa mihttomearri. Dat mearkkaša ahte oahppokandidáhta oažžu válljejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriid dan oahppofágas mas lea sáhka.
Oahpahus galgá heivehuvvot bargoeallima duohta dárbbuide ja addit vuođu bistevaš bargui.
Mii lea oahppokandidáhttaortnet?
Oahppokandidáhttaortnet lea dábálaš oahpahusortnet mii lea bálddalastojuvvon fidnooahppiortnegiin. Lea dakkár oahpahusortnet mii galgá addit eanebuidda vejolašvuođa lihkostuvvat ja olahit fágagelbbolašvuođa.
Ortnet lea sin várás geat dárbbašit oktagaslaš heivehuvvon oahpahusa fitnodagas, vuoliduvvon gelbbolašvuođamihttomeriid hámis.
Oahpahusáigi loahpahuvvo uhcit geahččalemiin go fága-/sváinnasgeahččaleapmi, ja go geahččaleapmi lea ceavzán, de addojuvvo gealboduođaštus.
Oahppokandidáhttaortnega mihttomearri lea ahte:
- Eanebut galget lihkostuvvat ja vásihit máhttima.
- Eambbogat galget čađahit joatkkaoahpu ja olahit nu alla gelbbolašvuođa go vejolaš.
- Eambbosat galget šaddat nu gelbbolažžan go vejolaš bargoeallimis ja sáhttit váikkuhit fitnodaga árvoháhkama.
- Áiggi mielde ožžot eanebut fága-/sváinnasreivve.
Gii sáhttá šaddat oahppokandidáhttan?
Oahppokandidáhttaortnet sáhttá heivet:
- Dutnje geas lea dahje sáhttet šaddat hástalusat olahit olles fidnogelbbolašvuođa. Ollugiidda lea oahppokandidáhttan šaddan plánejuvvon fálaldat juo joatkkaskuvlla vuosttaš jagi rájes, maŋŋel go leat čađahan Js1 ja Js2 oktagaslaš oahppoplána.
- Dutnje guhte it leat dohkálaš leat fidnooahppi váilevaš árvosátnevuođđu dihte go álgá fitnodaga oahpahussii.
- Dutnje guhte it leat čađahan ja ceavzán Jo1 ja Jo2, muhto iešguđet sivaid geažil, dárbbašat oahpahusa smávit oahppoplánaulbmiliin fitnodatoahpahusas.
Skuvla sáhttá veahkehit árvvoštallat heivego oahppokandidáhttaortnet dutnje.
Jus dus lea dárbu erenoamáš oahpahussii, ja it ge leat heivvolaš váldit oahpu fitnodagas, de lea maiddái vejolaš ohcat eanet jagiid skuvllas.
Váldde oktavuođa skuvllain jus leat eahpesihkkar maid ohcat.
Dás gávnnat oppalašgeahčastaga buot skuvllaid ohcciid birra
Eanet dieđuid oahppokandidáhttaortnega birra
Oahppokandidáhtan galgá dus leat sihke bargošiehtadus oahppofitnodagain ja dohkkehuvvon oahpposoahpamuš.
Oahpposoahpamuš lea geatnegahtti šiehtadus gaskal du go leat oahppokandidáhta, oahppofitnodaga, fylkkagieldda ja vejolaš. oahpahuskantuvrra. Bealit leat geatnegahtton addit dutnje oahpu šihttojuvvon oahppoáiggis.
Nugo buot earáge bargiin, de lea dus maiddái bargošiehtadus fitnodagain gos leat barggus. Don ja oahppofitnodat šiehtadehpet bargošiehtadusa mii mearrida earret eará bargoáiggi ja bálkká. Bargošiehtadus galgá leat fámus seammá guhká go oahpposoahpamuš. Jus áiggut joatkit barggu fitnodagas maŋŋá go leat čađahan oahppoáiggi, de fertet dahkat ođđa bargošiehtadusa.
Go šiehtat oahpposaji oahppofitnodagas, de čállojuvvo dutnje oahpposoahpamuš. Go soahpamuš lea gárvvis, de dat sáddejuvvo vuolláičállimii elektrovnnalaččat. Don oaččut SMS mas čuožžu ahte Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda dokumeantta galggat vuolláičállit. Lea dehálaš ahte vuolláičálát áigemearrái.
Maŋŋá go oahpahussoahpamuš lea vuolláičállon, de sáhtát oaidnit dan Vigo-áppas.
Galggat oažžut oahpahusa daid gelbbolašvuođamihttomeriid siskkobealde mat leat válljejuvvon heivehuvvon oahppokandidáhttaplánas (okp/tlkp).
Du lagamus doarjjaolmmoš oahppofitnodagas lea fágalaš jođiheaddji ja bagadalli. Soai galgaba ovttas sihkkarastit ahte oahppokandidáhttan oaččut dan oahpahusa masa dus lea vuoigatvuohta.
Jus oahppofitnodat lea muhtin oahpahuskantuvrra miellahttun, de sin čuvvot maiddái oahpahuskantuvrra ráđđeaddit.
Oahppokandidáhttan oaččut oahpahusa heivehuvvon oahppoplánaid mielde. Heivehuvvon oahppokandidáhttaplána válddahallá guđe mihttomeriid galggat olahit oahppoáiggis. Plána lea ráhkaduvvon guoskevaš oahppofága oahppoplána vuođul ja boahtá oahppoplána sadjái.
Plána lea oktagaslažžii heivehuvvon ja addá dutnje vejolašvuođa oahppat válljejuvvon gelbbolašvuođamihttomeriid. Plána sáhttá maiddái rievdaduvvot oahppoáigodagas heivehan dihtii du fágalaš ovdáneami. Gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá váldit eret dahje bidjat plánii, gitta guđa mánu ovdal oahpahussoahpamuš nohká.
Oahppofitnodagas galgá leat siskkáldas oahppoplána mii čájeha guđe bargobihtáin galggat bargat vai jovssat heivehuvvon oahppokandidáhttaplána gelbbolašvuođamihttomeriid.
Plánas galgá maiddái boahtit ovdan goas barggut galget čađahuvvot ja geas lea čuovvoleami ovddasvástádus.
Jahkebeallásaš árvvoštallan ja jahkebealságastallamiid dáhtonat berrejit maiddái leat mielde plánas. Siskkáldas plána galgá heivehuvvot oahppofitnodaga bargguide, du heivehandárbbuide ja persovnnalaš fágalaš ovdáneapmái.
Fitnooahppin de lea dus vuoigatvuohta oaččut jahkebealsagastallama fágajođiheaddjin ja/dahje bagadallin. Jahkebealsagastallamis galgat oaččut bagadallama mo don sáhtát ovdánit viidásit ja addit buori vuođu plánet viidásit oahppu.
Siskkáldas plána oahppamii galgá geavahuvvot sagastallamis, muhto lea vuogas sagastallat maiddái loaktima, jávkama, bargodoaimmaid ja movtta birra.
Oahppokandidáhtaide eai leat álo ráhkaduvvon sierra tariffašiehtadusat. Bálkká sáhttá danin šaddat šiehtadit báikkálaččat ja dat galgá dávistit du árvoháhkamii fitnodagas. Fitnodagain main leat sierra tariffašiehtadusat oahppokandidáhtaide, de dat čuvvojuvvot.
Ovdamearkkat bálkká juogadeapmái sáhttet leat:
- jahkebealli: 30% fágaolbmo bálkkás
- jahkebealli: 40% fágaolbmo bálkkás
- jahkebealli: 50% fágaolbmo bálkkás
- jahkebealli: 80% fágaolbmo bálkkás
Jus čuožžilit váttisvuođat fitnodagas gos leat oahppokandidáhttan, de lea dehálaš háleštit fágalaš jođiheddjiin, bagadalliin dahje bearráigeahččiin nu jođánit go vejolaččat.
Jus du fitnodat lea miellahttun muhtun oahpahuskantuvrras, de sáhtát váldit oktavuođa singuin. Fylkkagielddain sáhttá maiddái váldit oktavuođa dán čujuhussii: fagopplering@tromsfylke.no dahje riŋget guovddášhálddahussii.
Sáhtát maid váldit oktavuođa ohppiid- ja fidnooahppiidáittardeddjiin, gii sáhttá dutnje rávvet ja bagadit du vuoigatvuođaid birra ja váttis áššiin.
Buohkain geat leat čađaheamen oahpahusa lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa mii lea heivehuvvon sin návccaide ja eavttuide. Heivehuvvon oahpahusas lea sáhka heivehit mo oahpahus galgá čađahuvvot ja addit doarjaga ja bagadallama doppe gos lea dárbu, nu ahte oahppokandidáhta oažžu oahpahusas dohkálaš ávkki.
Oahppokandidáhttaortnet lea iešalddis muhtinlágan heivehuvvon oahpahus, ja mielddisbuktá ahte oahpahusa heiveheapmi galgá leat mielde ortnegis. Dasa lassin lea oahppofitnodagas bargoaddin geatnegasvuohta láhčit dilálašvuođaid bargosajis. Bargu galgá organiserejuvvot ja lágiduvvot juohke bargi bargonávccaid, áššemáhttu, agi ja eará eavttuid mielde.
Oahppokandidáhtain sáhttá leat vuoigatvuohta erenoamášoahpahussii. Oahppokandidáhtain lea vuoigatvuohta erenoamáš oahpahussii jus eai oaččo dohkálaš ávkki oahpahusas mii addo heivehuvvon oahppokandidáhttaplána mielde. Erenoamášoahpahusdárbbu ferte PPB áššedovdi duođaštit árvvoštallamis. Vuosttaš lávki erenoamášoahpahusa oažžumii lea danne PPB árvvoštallan. Jus addojuvvo earenoamášoahpahus, de galgá ráhkaduvvot oktagaslaš oahpahusplána lassin oktagaslaš heivehuvvon oahppokandidáhttaplána.
Oahppokandidáhttaortnet lea njuovžilis ortnet mas lea vejolašvuohta heivehit áššiid dađistaga.
Jus dus lea buot oahppoplánaulbmilat ollašuhttojuvvon ja leat ceavzán buot fágaid mat gáibiduvvojit, de sáhtát rievdadit šiehtadusa oahppošiehtadussan. Dalle sáhtát váldit fága-/sváinnasgeahččaleami ja oažžut fága-/sváinnasreivve.
Oahppofitnodat dahje oahpahuskantuvra dieđiha fylkkagildii ahte šiehtadus galgá rievdaduvvot.
Du oahppofitnodagas lea geatnegasvuohta dieđihit du geahččaleapmái. Oahppofitnodat galgá dan dahkat guokte mánu ovdal go oahppoáigi lea dievvan. Fylkkagielda dohkkeha ja sádde dieđiheami viidásat fága geahččaleamelávdegoddái.
Dieđiheapmi geahččaleapmái
Botket
Jus buohccát dahje eará sivaid geažil botket oahpahusa guhkit áigái, de sáhtát oažžut guhkit oahpahusáiggi, vai sáhtát čađahit oahpahusa maid leat massán. Mii ávžžuhit guhkidit oahpahusáiggi jus jávká eanet go 2 mánu.
Oahppofitnodat dieđiha fylkkagildii ahte don leat jávkan ja ahte dii lehpet šiehtadan guhkidit oahppoáiggi. Oaččut reivve mas lea ođđa luohpanbeaivi oahpposoahpamušas.
Dus lea vuoigatvuohta oažžut bálkká go leat buohccindieđihuvvon seamma njuolggadusaid mielde go eará bargiin.
Oahppokandidáhtas lea vuoigatvuohta geavahit váhnenvirgelobi seamma eavttuid mielde go eará bargiin.
Oahppodilálašvuođa loahpaheapmi
Oahpahussoahpamuša sáhttá loahpahit jus goappašat bealit miehtaba dasa. Váldde oktavuođa oahppofitnodagain dahje oahpahuskantuvrrain jus háliidat heaittihit oahpahusdili. Oahppofitnodat dahje oahpahuskantuvra sádde dieđu fylkkagildii eDialog bokte.
Jus dušše okta bealli háliida heaittihit oahpposoahpamuša, de galgá ohcat fylkasuohkanis eDialog bokte. Fylkkasuohkan meannuda ášši, dahká mearrádusa ja mearrida goas vejolaš oahppodilli galgá loahpahuvvot. Jus lea fitnodat guhte háliida loahpahit soahpamuša, de ferte oahppofitnodat duođaštit manne háliida loahpahit soahpamuša. Dus lea vejolašvuođa buktit cealkámuša ovdal go mearrádus dahkkojuvvo. Oahppo- ja bargodilli bistá dassážii go oahpposoahpamuš lea mearriduvvon heaittihuvvot.
Jus oahpposoahpamuša loahpahuvvo, de sáddejit dutnje gelbbolašvuođaduođaštusa duođaštussan ahte leat čađahan oahpu fitnodagas.
Etter at du har fullført og bestått kompetanseprøven som lærekandidat og har opparbeidet deg nok praksis i faget har du muligheten til å ta fag-/svenneprøven som praksiskandidat. Da må du kunne vise til minst fem års allsidig, dokumentert praksis i lærefaget.
Fylkeskommunen vil gjøre en konkret individuell vurdering av praksisen din og hvor mange måneder denne vil utgjøre. Tiden du har gått på videregående skole, tiden du har vært i lære som lærekandidat og tiden du har jobbet i faget etter læretiden, vil telle som praksis, men ikke nødvendigvis fullt ut.
Fylkeskommunen vil i sin vurdering se på hvilke fag og kompetansemål du har vært igjennom og bestått i opplæringsløpet ditt, men også attester fra arbeidsgiver på yrkespraksisen din etter ferdig skole/læretid.
Dersom det kan dokumenteres at du har vært igjennom de mest vesentlige delene av læreplanen for faget, vil du kunne få godskrevet læretiden fullt ut som praksistid. Men det er viktig å være klar over at selv om du har fullført et fireårig opplæringsløp, gis det ikke automatisk fire år for dette. Lærekandidatordningen er en individuelt tilpasset ordning, og det er store variasjoner når det gjelder innholdet i opplæringen som er gitt den enkelte i skole og bedrift, og derfor vurderes også dette individuelt.
Du må oppfylle alle kriteriene for å kunne melde deg opp som praksiskandidat. Det innebærer at du må ha bestått en tverrfaglig eksamen på vg3-nivå i lærefaget.
Du kan lese mer om praksiskandidatordningen her.