Vásihatgo dorvvuhis skuvlabirrasa?

Dá leat muhtin rávvagat mánáide, nuoraide ja váhnemiidda.

Albmat ášši

Go don vásihat dahje du mánná vásiha ahte skuvllas ii leat dorvvolaš ja buorre dilli, de galggat dieđihit oahpaheaddjái dahje skuvlajođiheaddjái. 

Vaikko nu ii gáibiduvvo, de lea goit jierpmálaš albmadit čálalaččat – dá lea evttohus movt dan sáhtát dahkat:

Ái!

Mun lean gulahallan Romssa givssidanáittardeddjiin, ja lean ožžon sus rávvagiid makkár vuoigatvuođat mus leat dorvvolaš ja buorre skuvlabirrasii.

Mun vásihan dorvvuhis skuvlabirrasa NN skuvllas, dát dilli boahtá ovdan čuovvovaš lági mielde:

  • Ovdamearka 1
  • Ovdamearka 2
  • Ovdamearka 3

Čujuhan oahpahusláhkii § 12-4 ja bivddán dakkaviđe álggahit doaibmabijuid mat váfistit ahte mun oaččun dorvvolaš ja buorre skuvlaárgabeaivvi mii ovddida dearvvašvuođa, searvadahttima, bures loaktima ja oahppama.

Láhkamearrádusat celket ahte leat máná vásihusat maid galgá atnit vuolggasadjin, iige movt skuvla dulko dilálašvuođa – dán birra gávdnabehtet dieđuid Oahpahusdirektoráhta neahttasiiddus.

Mana siidui "Retten til et trygt og godt skolemiljø" [Vuoigatvuohta dorvvolaš ja buorre skuvlabirrasii] | udir.no

Proseassa ovddos guvlui

Go lehpet sádden sisa dieđáhusa vuorjašumis nugo namahuvvon bajábealde, de galgá skuvla ráhkadit aktivitehtaplána mii čájeha movt skuvla galgá váfistit oahppái dorvvolaš ja buorre skuvlabirrasa, gč. oahpahuslága § 12-4.

Buorre ja konkrehta aktivitehtaplána galgá dál ráhkaduvvot. 

  1. Givssidanáittardeaddjit leat ráhkadan iskanlisttu mas leat čuoggát mat dahket aktivitehta čielgaseabbon ja konkrehtalaččabun sihke oahppái, váhnemiidda ja skuvlii. Váldde dán áinnas mielde čoahkkimii skuvlii. Don gávnnat iskanlisttu dás vuolábealde. 
  2. Aktivitehtaplána galgá čilget movt skuvla áibbas konkrehtalaččat galgá bargat aktiivvalaččat váfistan dihtii ahte du mánná vásiha dorvvolaš ja buorre skuvlaárgabeivviid.
  3. Skuvla ráhkada iešguđetlágan doaibmabijuid – sihke oahppi ja doai váhnemat galgabehtet vuordit ahte doaibmabijut leat konkrehtalaččat ja ahte skuvla čuovvula ášši jámma árvvoštallamiin ohppiin ja dudnuin ovttas vai doaibmabijuid beaktu joatkevaččat árvvoštallojuvvo.
  4. Bargit galget čuovvut mielde, ja aktiivvalaččat seaguhit iežaset juos loavkideamit dihttojit. Plánas galgá maiddái boahtit ovdan movt skuvla galgá bargat eastadeaddjin amaset loavkideamit dáhpáhuvvat.

Oahpahuslága § 12-6 mielde galgá skuvla álggahit barggu vahku siste. Juos dát ii dahkkojuvvo dahje aktivitehtaplána ii čuovvuluvvo, de sáhttibehtet váidalit ášši njuolga Stáhtahálddašeaddjái. 

Mana neahttasiidui Statsforvalteren.no gos gávnnat lasi dieđuid 

Iskanlistu aktivitehtaplána várás

  • Leago oahppi/leatgo váhnemat gullojuvvon?
  • Leago oahppi/leatgo váhnemat mielváikkuhan dán plána bargui?
  • Movt lea skuvla ipmirdan ja válddahan oahppi subjektiiva vásihusa?
  • Leago čuolbma mii galgá čovdojuvvot, válddahuvvon buorre, čielga ja ipmirdahtti vuogi mielde buot oasálaččaide?
  • Leatgo doaibmabijut konkrehtalaččat ja mihtidahttit golmma suorggis?
  1. Doaibmabijut mat áimmahuššet su gii lea suojeheapme
  2. Doaibmabijut mat orustahttet ja áimmahuššet su gii láhtte/sin geat láhttejit givssideaddjin
  3. Doaibmabijut mat čájehit movt áimmahuššá ja máhcaha ruovttoluotta buorre luohkká-/skuvlabirrasa
  • Leago čielga áigeplána doaibmabijuid čađaheapmái ja árvvoštallamii?
  • Boahtágo čielgasit ovdan geas lea ovddasvástádus doaibmabijuin?
  • Leatgo doaibmabijut bures kvaliteahttasihkkarastojuvvon?
  • Leago dialoga/ovttasbargu skuvlla ja ruovttu gaskkas nu buorre ahte ovddida oahppi dearvvašvuođa, searvadahttima, bures loaktima ja oahppama?

Viečča iskanlisttu dáppe (PDF, 240 kB)

Áittardeddjiid rolla

Givssidanáittardeaddji rolla lea doaibmat sorjjasmeahttun resursaolmmožin mánáide, nuoraide ja váhnemiidda dán barggus.

Loga lasi Givssidanáittardeaddji rolla hárrái dáppe

Juos dárbbašat lasi čuovvuleami dahje dárbbašat dušše ságastallat Romssa Ohppiid-, fidnoohppiid- ja givssidanáittardeddjiin, de sáddestat midjiide bivdaga dákko:

Váldde oktavuođa Romssa Ohppiid-, fidnoohppiid ja givssidanáittardeddjiin

Ávkkálaš liŋkkat